Elektrolüüdilahuse jootmine vasikatele

Vasikate enimlevinud haigus on kõhulahtisus, mille põhjuseks on vale söötmine, stress või nakkuslikud tegurid. Põhjused on erinevad, kuid tulemuseks on alati veetustunud vasikas. Kõhulahtisuse ravis on kõige tähtsamal kohal lisavedeliku ja elektrolüütide jootmine. See tundub väga lihtne, kuid tekitab sageli küsimusi. Minevikust on jäänud ka teadmine, et kõhulahtisuse puhul tuleb esmajärjekorras lõpetada piima jootmine.

Alljärgnevalt selgitan kaasaegseid põhimõtteid elektrolüütide kasutamisel vasikate kõhulahtisuse ravis.

Vasikate haigestumise korral on kõige olulisem vältida nende veetustumist.

Veetustumise taseme määramine

• 5-6% veetustumine – kliinilised tunnused puuduvad, tugev imemisrefleks.
• 6-8% veetustumine – vasikas on loid, silmad kergelt sisse vajunud, kuiv suu limaskest, nahatest 2-6 sekundit.
• 8-10% veetustumine – vasikas ei taha tõusta, silmad sügavale sisse vajunud, kuivad limaskestad, südame löögisagedus on tõusnud, nahatest >6 sekundit.
• 10-14% veetustumine – vasikas ei tõuse, jäsemed on jahedad, tõstmisel ei taasta nahk oma olekut, kooma.
• >14% veetustumine – vasikas sureb.

Nahatestiks tuleb tõsta nahk volti näiteks kaelapiirkonnas ja jälgida, mitu sekundit kulub nahal endise oleku taastumiseks.

Alates 8% veetustumise tasemest tuleks konsulteerida loomaarstiga, vajalik on intravenoosne vedelikteraapia.

Kuidas määrata lisavedeliku vajadust

Veetustumise taseme määramine annab meile võimaluse hinnata lisavedeliku vajadust. Selle arvutamiseks tuleb korrutada vasika kehakaal veetustumise protsendiga. Näiteks kui 40 kg kaaluv vasikas on veetustunud 6%, on ta kaotanud 40×0,06=2,4 liitrit vedelikku. Seega peame lisaks normaalsele vedelikutarbimisele manustama 2,4 liitrit elektrolüüdilahust. Kui vasikas vabatahtlikult ei joo, tuleb sellest kohe teatada loomaarstile.

Elektrolüüdi lisamine otse piimajoogile kaotab nende toodete efektiivsuse, sest ei suurenda tarbitava vedeliku kogust. Veetustunud vasikas vajab lisavedelikku, seega on elektrolüütide lisaks jootmine toidukordade vahel vajalik! Ka takistavad osad elektrolüüdipreparaadid kalgendi tekkimist libedikus.

Kunas joota elektrolüüdilahust

Elektrolüüdilahust tuleks joota 2 tundi pärast piimajoogi söötmist.

Kui joota elektrolüüdilahust kohe pärast piimajoogi söötmist, pidurdub piimakalgendi tekkimine libedikus, seega häirub seedimine ja kõhulahtisus võib ägeneda.

Piima või piimaasendaja söötmine

Vasikate kõhulahtisuse ajal peab piima või piimapulbrijoogi söötmist jätkama.

Kõhulahtisusega vasikad vajavad energiat oma kehakaalu säilitamiseks ning haigusega võitlemiseks. Suukaudne elektrolüüdilahus ei sisalda vasika jaoks piisavas koguses energiat, sest õige osmootsuse säilitamiseks tuleb elektrolüüdipulbris hoida glükoosi hulk madalal. Piimajook sisaldab rohkem energiat ja valku, mis võimaldab vasikal säilitada kehakaalu ja tõsta vastupanuvõimet haiguse vastu.

Katse Illinoisi Ülikoolis

Illinoisi ülikooli katses jagati kõhulahtisusega vasikad kolme gruppi:

1. Esimeses grupis joodeti vasikaid ainult elektrolüüdilahusega.
2. Teises grupis vähendati piima kogust kaheks päevaks poole koguseni ja joodeti lisaks elektrolüüdilahust, piima kogus taastati seitsme päeva jooksul.
3. Kolmandas grupis piimajoogi kogust ei muudetud, ratsioonile lisati elektrolüüdilahuse jootmine söötmiskordade vahel 7 päeva jooksul.

Kõhulahtisuse kulg grupiti ei erinenud, kuid kehakaal oli kõige kõrgem kolmandas grupis. Teise grupi vasikate kehakaal langes ning esimese grupi loomad jäid kõige kõhnemaks.

Kokkuvõte

Esmane ravivõte kõhulahtisuse korral on vedelikukao likvideerimine. Samas ei tohi unustada vasika energiavajadust, seega ei tohi piimajoogi söötmist lõpetada. Parima tulemuse annab elektrolüüdilahuse jootmine söötmiskordade vahel vähemalt 2 tundi pärast piima söötmist. Nakkusliku kõhulahtisuse korral tuleb alustada antibakteriaalset ravi vastavalt loomaarsti soovitusele.