Hobuste siseparasiitide tõrje olulisusest

Hobuste siseparasiitide tõrje on korrektse hobusepidamise üks alustalasid. Parasiitide poolt põhjustatud kahju ei avaldu alati kliinilise haigusjuhuna ja seetõttu on hobusele peale vaadates raske hinnata nakatumise määra. Siiski võivad nakatumisele viidata kaalukaotus, kõhulahtisus, ebaühtlane karvastik, aneemia, hüpoproteineemia ja muud sümptomid. Tõsisem nakatumine võib viia tugevate koolikute või isegi surmani.

Parasiitide toime on mitmekesine

Parasiidid mõjuvad peremeesorganismile võõrkehana ja vigastavad liikudes limaskesti (tekivad haavandid) ja siseelundeid. Osa parasiite tungib teatud arenguetapis ka looma maksa või kopsu. Parasiidid kopsus võivad põhjustada köhimist ja ninanõre esinemist. Lisaks eritavad parasiidid toksilise toimega aineid, mis võivad kahjustada vererakke, kudesid, seede- ja närvisüsteemi. Toime võib olla ka allergiline. Toiduks kasutavad parasiidid peremeesorganismi koeosakesi ja looma poolt tarbitud sööta. Seejuures on ohustatud varsad, kes jäävad ilma vajalikest toitainetest. Kuna parasiidid mõjutavad peremeesorganismi mitmel moel, siis ei ole tegemist vaid seedeelundkonnas paiknevate „ussidega“, vaid üldhaigusega, mis häirib organismi kompleksselt.

20/80 reegel

Loomade vastuvõtlikkus on erinev ning parasiidid põhjustavad osadel hobustel palju suuremat kahju kui teistel. See on seotud indiviidi vanuse, organismi vastupanuvõime, stressi ja muude mõjutajatega. Seejuures eritavad osad hobused roojaga keskkonda märkimisväärselt rohkem mune kui teised. Nende loomade leidmisel ja ravimisel on võimalik ülejäänud karja nakatumist vähendada. Uuringud on näidanud, et 20% karjas olevatest hobustest on peremeheks 80%-le karjas levivatele parasiitidele. Need 20% hobustest on suurimad nakkuse levitajad karjas. Roojaproovide uuringuga on võimalik sellised loomad üles leida ja anda igale loomale just talle sobiva toimeainega „ussirohtu“.

Erilist tähelepanu vajavad noored hobused

Parasiitide tõrjeprogramm on kõige efektiivsem siis, kui see luuakse karjapõhiselt, arvestades loomade nakatumise määra, karja struktuuri ja pidamistingimusi. Suuremat tähelepanu vajavad alati noored (kuni 4a) hobused, eriti varsad. Lisaks keskkonnale on võimalik nakatuda ka emapiima kaudu. Noored hobused on parasiitidele vastuvõtlikumad ja neil arenevad sagedamini kliinilised tunnused. Seetõttu soovitame varssadele ja noorhobustele manustada parasiiditõrjet regulaarselt. On leitud, et vanuse kasvades areneb hobustel välja osaline immuunsus teatud parasiitide vastu.