Joep Driessen külastas Eestit

Oktoobri esimesel nädalal külastas Eestit Hollandi loomaarst Joep Driessen. Täna pühendab Joep kogu oma tööaja erinevatele nõustamisprogrammidele, mis aitavad kaasa inimeste ja loomade paremale teineteise mõistmisele ning heaolule.

Meie VetPointi meeskonnal oli ainulaadne võimalus olla sel korral Joepi n-ö saatemeeskonnas ning saime ka osa tema mõneti lihtsast, kuid siiski äärmiselt läbimõeldud ja professionaalsest vaatest loomade pidamisele ning töökorraldusele.

Kogu nädal oli pühendatud lehmade paremale sigimisele, sest kõik osalejad said endale soetada ka vastselt eesti keeles ilmunud raamatu “Sigivuse signaalid”, kuid Vetvice’i ideoloogiale omasel moel keskenduti palju just lehma heaolule ning loomulikule käitumisele.

Joep alustas igat oma loengut mälestusega lapsepõlvest, kui ta lapsena sai aidata ilmale kaks lambatalle. Ta puutus siis esimest korda kokku loomakasvataja dilemmaga – mida rohkem heaolu loomale pakkuda, seda vähem raha lõpptulemusena alles jääb. Tema seisukoht olevat kujunenud elu jooksul siiski selliseks, et tegelikult ei ole see dilemma vaid kooskõla – hästi tundev loom ka toodab hästi.

Kõikidest tema seisukohtadest kumas läbi veendumus, et loomadega tegelemine peab pakkuma rõõmu ja rahulolu nii inimesele kui ka loomale, mis mulle eriti meeldis. Ma olen samamoodi seisukohal, et kui inimene on oma tööd tehes õnnetu ja sunnitus seisus, ei ole ta võimeline pakkuma ka häid tingimusi enda hoolealustele. Kui seemendajal ei ole mugavaid töötingimusi, ei saavuta ta ka häid sigivustulemusi.

Seoses piimalehmade sigivusega rõhutas ta hea sigivuse saavutamise kõige olulisemat põhjust – lehmade eluiga pikeneb. Tema sõnul peaks eesmärgiks olema kindlasti vähemalt 5 laktatsiooni keskmiselt lehma kohta, sest alles siis saavutab terve lehm oma suurima piima tootmise potentsiaali. Ahtruse tõttu praagitakse tavaliselt enamik loomi (25% kõikidest praakidest). Selleks, et lehm õigel ajal tiineks jääks, peab lehmale tagama head elutingimused, maksimaalse söömuse ning korraldama võimalikult intensiivse ning süsteemse seemendusteperioodi. Ta leiab, et kolme asemereaga laudad on ajalooline viga, sest ei taga lehmale piisavalt puhkeaega ning söömise ruumi. Lehma elu peab olema võimalikult lihtsaks tehtud – ta peab saama mõne sammuga jooma, sööma ja puhkama.

Väga armas oli tema poolt tutvustatud „hellituskastike“, mis põhineb kolmel lihtsal tõel – peale poegimist on vaja lehm kiiresti lüpsta, vasikas joota ning lehm kiiresti sööma innustada. Hellituskastike ühendas kõik kolm vajadust. Lehma nina ette kasti pannakse vasikas koos söödaga. Lehm hakkab vasikat kiiresti lakkuma ja samal ajal ka sööma. Kui lehma pea sel ajal fikseerida, on võimalik samal ajal lehm stressivabalt lüpsta ning vasikas ka joota. Kasutatakse looduse poolt antud instinkte ja tehakse ka ära piimatootmiseks vajalikud toimingud.

Joepi seisukohad sigivuses on toodud kõik ära Lehma Signaalide (Cow Signals) sarja suurepärases raamatus „Sigivus“, mis on lihtsasti loetav ning värviliste piltide ja selgitustega. Raamat sobib hästi kasutamiseks laudas kogu meeskonna juhendamiseks ning motiveerimiseks tegelemaks lehmade sigivusega, sest hea sigivus tähendab lehmale pikemat eluiga ning loomaomanikule rohkem sissetulekut.

Ulrika Tuppits