Veised

Augusti kuukirjas rääkisime vasikate jootmisest esimestel elupäevadel. Septembris jätkame vasikate söötmisega.

Milleks ternespiim? Vasikas sünnib siia ilma nn ‘’puhta lehena’’, tema kaitsemehhanismid on nõrgad ja ta on vastuvõtlik erinevatele infektsioonidele. Erinevalt inimesest ei lase mäletsejaliste platsenta läbi makromolekule nagu immunoglobuliinid. Maksimaalse kaitsevõime saamiseks tuleks vasikale ternespiima jootmist alustada esimese elutunni jooksul.

Loomade heaolu on tõusev teema mitte ainult loomakaitsjate vaid ka loomapidajate silmis. Nüüd, kui oleme palju vaeva näinud loomade pidamise, söötmise, lüpsmise, ravimise jm parandamisega, siis peaksime hakkama jälgima, kui mugavalt lehmad end tunnevad. Rahulolevad loomad on parema tervisega ja annavad rohkem toodangut.

Kui te ei söö, siis suure tõenäosusega järgneb sellele varem või hiljem töövõime langus, nõrkus, kurnatus ja siis… Kui lehm ei söö, siis ta haigestub ja ta praagitakse karjast. Maitsva kvaliteetse sööda vähesus või puudumine vähendab lehma loomulikku vastupanuvõimet. Loom kõhnub, tema töövõime ehk väljalüps väheneb, ta haigestub ja lõpuks leiab oma tee kombinaati.

Mullikatel võib samuti esineda tõsiseid udara infektsioone, näiteks isheemiline nisade nekroos (ITN), mis põhjustab nisade liigset lakkumist ja sellest tingitud tõsise ärrituse tõttu nisade ära kukkumist.

Gangreenne mastiit on majaduslikult kõige kahjulikum, nõudes suuri ravikulusid, lõppedes udaraveerandi amputeerimisega või koguni lehma surmaga.

Kui küsida farmeritelt, mis asi on lüpsiplats, siis vastus on lihtne – see on piimafarmi „süda“, mis koordineerib kõikide teiste farmi osakondade tööd. Jah, põhimõtteliselt võib lugeda tänapäevase lüpsifarmi südameks lüpsiplatsi koos selle juurde kuuluvate torude ja paakide rägastikuga, mis justkui veresoontena mööda farmi kulgevad. Aga kuidas me teame, et meie farmi „süda“ on terve […]

Mastiit ehk udarapõletik on lüpsilehmadel üks sagedasemaid haiguseid ja võib põhjustada suurt majanduslikku kahju. Kõige tihemini põhjustavad mastiite bakterid. Bakterite alusel jagatakse mastiidid kaheks: 1)         Nakkuslik mastiit –  tekitajad moodustavad udarale kolooniaid ja levivad lüpsimasinate ja lüpsjate kätega.

  Tänapäeva intensiivses loomapidamises ei saa me üle ega ümber jalaprobleemidest. Iga lonkega aga kaasnevad kulud, millest me tihti isegi teadlikud ei ole. Mida paremini suudame ennetada loomade lonkamist, seda jätkusuutlikumalt ja kasumlikumalt suudame majandada.

Traditsiooniliselt peetakse eduka sünnituse lõpptulemuseks elusa vasika sündi, tegelikult on võrdselt oluline ka lehma hea tervise ning tema sigimisvõime säilimine. Seega hea sünnitusabi eesmärk on vähendada nii vasika kui ka poegiva lehma stressi.