Rasked poegimised mõjutavad nii vasikate ellujäämust kui ka lakteerivaid loomi (nende sigivusalane võimekus ja piimatoodang poegimisjärgselt).

Raskete poegimiste all tuleb käsitleda poegimist, mis on kestnud kauem normaalsest ja mis vajab olulist abistamist vasika väljutamiseks. Abistatud poegimine tähendab loomale kergema abi osutamist.

Loote suurus ja poegimise kergus on määratletud nii geneetiliste faktorite, söötmise, vanuse kui ka poegiva looma suuruse ning kehakonditsiooniga.

Probleemid poegimisega võivad esineda, kui on ka teatavad kõrvalekalded pidamises ja söötmises ning farmitöötajate igapäevased töövõtted ei ole suunitletud ega teostatud teadlikult.

Karja tasemel esineb probleem, kui raskeid poegimisi (sh ka abistatud poegimisi) nii lehmade kui mullikate korral on >20% ja kui surnultsündide (kui vasikas sünnib surnult või kui vasikas sureb poegimisjärgselt esimese 24 h jooksul) osakaal on >5% (kuldne eesmärk isegi kuni 3%).

Samuti annavad vihjeid esinenud poegimisraskustest poegimisjärgsetel sigivuskontrollidel esineda võivad emakapõletikud, tuperebendid või emakakaelavigastused.

Iga raske poegimine tähendab lisakulu suurenenud surnultsündide osakaalu, poegimisjärgsete emekapõletike, varakult poegimisjärgselt väljaläinud loomade, vähenenud piimatoodangu ja taastiinestumise hilinemise tõttu. Neid kulusid hinnatakse ca 35-67 eur/ looma sünnituse kohta.

Olulised meelespead:

1. Piimakarjadel võiksid aset leida koolitused töötajatele, kes tegelevad poegimiste vastuvõtmisega (powerpoint ettekanne, grupiarutlused ja „käed-külge“ õpituba kas praktiliselt laudas või koos vasika-nukuga), sest need aitavad märkimisväärselt parandada teadlikkust abi andmisel ja juurutada õigeid abivõtteid.

Eduka poegimisalase koolituse kriitilised komponendid on:

• käitumuslikud eripärad mullikatel ja lehmadel poegimise ajal;
• millal oleks mõistlik sünnituse protsesse sekkuda ja millised on õiged võtted?;
• millal on selge, et ma (töötaja) saan abistamisega hakkama ja millal oleks vaja kutsuda vetarst?;
• erinevate väärasendite korrigeerimise juhised;
• hügieeninõuded poegimise abistamise ajal;
• korrektne andmete talletamine;
• vastsündinud vasika(-te) eest hoolitsemine.

2. Lisaks võiks tagada igale töötajale kirjalikud juhised poegimist puudutavate oluliste kontrollpunktide kohta, mis kirjeldavad poegimise kulgu, poegimisabi hügieeninõudeid ja vastsündinu hoolitsemise põhipunkte (ka terne jootmine).

3. Üldine poegimise abistamise juhend/meelespea värvilise trüki ja piltidega (lamineeritult) farmi seinale nähtavasse kohta.

Oluline on teada ja määratleda poegimise algusaeg enda (töötaja) jaoks, et teada, millal oleks mõistlik kontrollida loote asendit ja millal oleks mõistlik (ja kas üldse) sekkuda. Olulise jälgimise algusajaks loetakse üldiselt lootekoti ja/või jalgade ilmumist tupest.

Liialt varjane sekkumine poegimiskulgu võib näiliselt küll ära hoida surnultsünni (mis ei olekski tõenäoliselt olnud surnultsünd)- aga liigne töötajate agarus võib viia ka poegiva looma vigastamiseni (tupe- ja emakakaela rebendid), kuna sekkutud on vara ja sünnitusteede pehmed koed ei ole jõudnud piisavalt laieneda.

4. Kindlasti tuleks üle hinnata ka muud olulised faktorid nagu kinnisperioodi- ja ettesöötmise korraldus (ülerahvastatus gruppides, korrektsed sigivusandmed, kvaliteetne ja õiges koguses sööt efektiivse poegimisjärgse kaltsiumi ainevahetuse tagamiseks, loomade kuivaine söömus peab olema kogu kinnisperioodi vältel võimalikult ühtlane ja kõikuma vaid väikestes piirides).

Kaisa Velström

suurloomaarst

Kasutatud allikad:

1. Extension Circular 385: Management of Dairy Heifers. The Pennsylvania State University. http://extension.psu.edu/animals/dairy/nutrition/heifers/heifer-feeding-and-management/management-of-dairy-heifers

2. Management Practices for Successful Calving. Gustavo M. Schuenemann, Santiago Bas, and Jeffrey D. Workman Department of Veterinary Preventive Medicine, College of Veterinary Medicine, The Ohio State University http://www.wcds.ca/proc/2015/Manuscripts/Chapt%2022%20-%20Schuenemann.pdf