Miks esineb vasikatel ja noorloomadel puhitust?

Puhitus võib tekkida erinevate faktorite tõttu, kuid iseloomulik puhitusele on üleliigse gaasi teke. Rolli puhituse tekkel võivad mängida nii söötmistarvikud, sööda temperatuur, koostisosad, kogus, söötmise sagedus kui ka vee olemasolu, ilm, stress jne, kuid nad ei ole peamised faktorid. 

Risk puhituse tekkele on iga looma puhul erinev ning mõningatel juhtudel mängib rolli ka geneetika. Mõnedes farmides võib puhitus olla ka krooniliseks probleemiks, samas kui osades farmides seda ei esine.

Libedikupuhitus

Tavaliselt libedik suureneb oluliselt 1h jooksul pärast söötmist ning surm võib saabuda äkiliselt mõne minuti jooksul pärast seda, kui libediku suurenemine on kliiniliselt märgatav vasika paremal küljel.

Seda seisundit on äärmiselt raske ravida ning esilekutsuvateks faktoriteks võivad olla piima ülejootmine või vasikas joob piima liiga kiirelt.

Libedikus on fermenteerivad bakterid, kes suure koguse piima juures hakkavad suhkruid kiirelt tarvitama ning paljunevad kiirelt. Seejärel tekib liigselt gaasi, mis ei jõua piisavalt ruttu libedikust eemalduda.

Liigselt söömine või järsk dieedimuutus võib tekitada seedehäireid, mis aeglustavad soolestiku liikumist. Seedetraktis peetuvad suhkrud, proteiinid hapnikuvaeses keskkonnas ja põhjustavad omakorda bakterite (nt Clostridium perfringens Tüüp A) kiire paljunemise, mille tulemusel võib tekkida puhitus või haavandid.

Vasikad võivad söömise lõpetada, on rahutud ja võivad jalgadega vastu kõhtu lüüa.

Omane on see, et vasikad leitakse surnuna, kuigi eelnevalt ei nähtud mingeid haigusilminguid. Kaasnähuna võib märgata libediku puhitust vasika paremal küljel.

Vatsapuhitus

Esineb siis, kui vatsas moodustub gaas, kuid see ei eemaldu sealt. Normaalsed vatsa kontraktsioonid lakkavad ja vasikas ei saa gaasi vatsast röhitsedes eemaldada. Seetõttu gaasi koguneb üha enam ning me võime vatsapuhitust märgata vasika vasakul poolel pärast viimast roiet tühimiku punsumise näol. Vatsapuhitus võib osutuda eluohtlikuks mõne tunni jooksul ja üldjuhul vajab sekkumist.

Vatsapuhitus on seotud vatsa arenguga.  Vatsas esinevate vatsamikroobide hulk ja koostis muutub igal ajahetkel, sõltudes tarbitud söödast ja muudest materjalidest, mida vasikas koos söödaga sisse sööb (allapanu, karvad).

Vee kogus ja kvaliteet ning mikroobide populatsioon selles võib oluliselt mõjutada vatsa arengut ja funktsioneerimist. Üldine soovitus on võimaldada ca 2 L vett iga 500g tarbitud kuivsööda kohta. Kui söötmise korraldus ei toeta vatsa arengut, võib see teatud tingimustel esile kutsuda puhitust või teisi seedehäireid.

Puhituse tekkimist mõjutavad järgmised faktorid:

• Korrektne ternejootmine
• Söötmisajad
• Piima temperatuur
• Söötmise tarvikud
• Antibiootikumid
• Sööda koostisosad
• Stress
• Tervislik seisund

Kaisa Velström

suurloomaarst

Kasutatud allikad:

Tõlge lehelt http://www.merricks.com/TechArticle.aspx?id=102, Rob Costello