Millal on abort ja millal surnultsünd?

Abordid

Abordiks loetakse loote kadu pärast tiineks tunnistamist 42. kuni 260. tiinuspäeval (Märkus: Vissukeses kuni 211. tiinuspäev). Normaalseks karja tasandil peetakse 3-5%. Mida väiksem osakaal, seda parem. Abortide põhjuseid on palju ja nende hulka kuuluvad bakterid, viirused jne.

Kui esineb palju tiinuskadusid enne 50. tiinuspäeva, siis peamisteks kahtlusalusteks tõusevad ainevahetushaigused (nt ketoos), viirushaigused (nt IBR) ning kindlasti tasuks üle hinnata loomade pidamine (sh söötmine).

Tiinuskadudel peale 50. tiinuspäeva võib kahtlustada protozoa laadseid patogeene (nt Neospora caninum), osa viirusi (IBR, BVDV), samuti toksiine/hallitusi söötades.

Alati tasub abortide põhjuseid uurida (vereproovid emasloomalt, aborteerunud loote uurimine laboris/farmis).

Surnultsünd

See on sünd, mille tulemusena sünnib vasikas surnuna või mille järel sureb vasikas 24h jooksul pärast sündi. Surnultsündide osakaal farmis võiks jääda kindlasti alla 5%. Kuldne eesmärk oleks <3%. Surnultsündide põhjuseid võib olla palju.

Rolli mängivad nii keskkondlikud kui geneetilised faktorid, samuti söötmisest tulenevad riskid ning emasloomast ja vasikast tingitud põhjused (raske poegimine).

Võimalikud surnultsündide põhjused:

• nakkuslikud haigused (nt BVD- veiste viiruslik diarröa viirus);
• ebapiisav platsenta areng;
• lehma metaboolsed häired (söötmine);
• vasika arenguhäired.

Kaisa Velström
loomaarst