Vasikate jootmine esimestel elupäevadel
Milleks ternespiim?
Vasikas sünnib siia ilma nn ‘’puhta lehena’’, tema kaitsemehhanismid on nõrgad ja ta on vastuvõtlik erinevatele infektsioonidele. Erinevalt inimesest ei lase mäletsejaliste platsenta läbi makromolekule nagu immunoglobuliinid. Maksimaalse kaitsevõime saamiseks tuleks vasikale ternespiima jootmist alustada esimese elutunni jooksul. Sealt saab vasikas oma esimesed antikehad, mis on vajalikud immuunsüsteemi käivitamiseks.
Ternespiimaks peetakse poeginud lehma esimese 24 tunni piima. See on vastsündinud vasikale sobivaim sööt, sest on kontsentreeritud, sisaldab parimas vahekorras vajalikke toitaineid ja need on kergesti omastataval kujul.
Enamik koostisosi, eriti immunoglobuliine ja kasvufaktoreid on poeginud lehma esimese lüpsi ternespiimas kõige rohkem, seejärel hakkab sisaldus iga lüpsiga kiirelt vähenema. Täispiimaga võrreldes on ternespiimas laktoosi ja kaseiini sisaldus väiksem. Välimuselt on ternespiim kollakas, tihkema konsistentsiga, kreemjas vedelik, mis ei tohi sisaldada tükke ega olla punakas/pruun (sisaldada verd).
Vasikas peaks ternespiima saama võimalikult kiirelt, et imendumine oleks maksimaalne. Nimelt on vastsündinud vasika soolerakud piltlikult öeldes „auklikud“ ning ternespiima kaitsevalgud pääsevad hõlpsasti soolestikust vereringesse. Läbipääs hakkab aga kiirelt vähenema peale esimest elutundi ning juba kuue tunni möödudes on läbilaskevõime kaitsevalkudele vähenenud 50%. Aja möödudes suureneb soolestikus ka seedeensüümide ja patogeenide hulk ning oluline on, et ternespiim jõuaks soolestikku enne haigustekitajaid.
Vasika jootmine ternespiimaga
Esimese joogi peaks vasikas kätte saama esimese elutunni jooksul. Teise ternespiima jootmise võiks teha 6h pärast. Vasikas peaks saama 10-15% oma kehakaalust kõrgekvaliteedilist ternespiima, näiteks 40 kg vasikas 4-6 liitrit ternespiima. Esimene ternespiim tuleks jaotada kaheks jootmiskorraks, kuna vasika pärismao ehk libediku mahtuvus on sündides 1,5-2 liitrit.
Vasika jootmisel varuge aega ja kannatust, sest 2 liitri ternespiima joomiseks kulub vasikal ema all imedes vähemalt 20 minutit.
Kolostromeeter
Vasikas vajab piisava immuunkaitse saavutamiseks ternespiimaga minimaalselt 100- 120g kaitsekehi. Mõõtmisi on võimalik teha kolostromeetriga (piima temp peaks mõõtmisel olema 20-25°C). Näiteks kui poeginud looma ternespiima testides on kolostromeetri näit 1050, siis on kaitsekehade sisaldus 50g/l ja vasikale joodetav kogus vastavalt 2-2,4 liitrit. See on soovitav kogus tagamaks piisava kaitsekehade olemasolu haigustekitajatega võitlemiseks.
Ternespiima nagu ka täispiima/täispiimaasendajaid tuleb joota soojana. Temperatuur peaks jääma 39±2°C juurde, et kindlustada piima sattumine libedikku ja kalgendumine 10-20 minutiga. Piima tuleks soojendada nii, et kõik vasikad saaksid piima õigel temperatuuril kätte, sest jaheda piima jootmisel ei sulgu söögitoruvagu ja piim satub eesmagudesse, kus see ei seedu normaalselt ja põhjustab kõhulahtisust.
Tavaliselt minnakse täispiimale või täispiimaasendajale üle 4-5. elupäeval.
Kaisa Kask
suurloomaarst
Kasutatud kirjandus:
Praktiline veisekasvatus. Koost. M. Oeselg. 2015. lk 18-24
Technical Series Online. Colostrum Management: Giving calves a great start to life. E. Cuttance, K. Denholm. 2016. https://www.dairynz.co.nz/media/4439069/tech-series-june-2016-colostrum-management.pdf
Calf Nutrition and Colostrum Management. I. Ohnstad. 2017. http://www.nadis.org.uk/bulletins/calf-nutrition-and-colostrum-management.aspx?altTemplate=PDF
A guide to colostrum and colostrum management for dairy calves. A BAMN Publication. 2001. https://www.aphis.usda.gov/animal_health/nahms/dairy/downloads/bamn/BAMN01_Colostrum.pdf
Differences in chemical composition between cow colostrum and milk. I. Penchev Georgiev. 2008. https://www.researchgate.net/publication/242226195_Differences_in_chemical_composition_between_cow_colostrum_and_milk
Foto: https://www.enasco.com/product/C30687N
